Randvere Algkooli Konkursitöö, 2005

Üldpind 8340m²

Vastavalt lähteülesandele oli Randvere algkool projekteeritud 300-le õpilasele perspektiivse juurdeehituse võimalusega veel 150-le õpilasele. Kooli aula, raamatukogu, arvutiklassid ja spordikompleks pidid võimaldama ka nende ruumide kasutamist avalikeks tegevusteks ja üritusteks koolivälisel ajal.

Arhitektuurne lahendus.

Arhitektuurse lahenduse valikul on arvestatud tulevase koolihoone naabruses, ennekõike lõunas ja idas, juba väljakujunenud suures enamuses 1,5-2 korruselist hoonestust, kus kindlalt domineerivad viilkatused, puit, krohv ja tellised fassaadide viimistluses. Hoonest läänes ja põhjas paiknevad suured metsamassiivid. Kooli territooriumiga põhjas külgneva ala detailplaneering näeb ette kuni kahekorruselise 15-30° katusekaldega elamupiirkonna ehitamist.

Seega, tulenevalt ümbrisevast keskkonnast on hoone madala kaldega (15°) viilkatusega. Sokkel on betoonist või kaetud saetud pinnaga paeplaatidega. Fassaadid on kaetud heleda oliivrohelise krohviga. Hooneosade nurkades ja akende all on kasutatud servamata laudadest laudist, mis on kaetud laguunisinise peitsiga. Akende kohal ja räästa all olev seinaosa on viimistletud valge peitsiga kaetud vineeriga. Akendevahelised postid on võimalikult saledad puitpostid, mille kasutamine muudab akendega seina näiliselt suureks klaasekraaniks.

Katusesarikate otsad on jäetud hoone struktuuri eksponeerimiseks nähtavale ja hööveldamata. Katusekatteks on vasekarva valtsplekk. Peasissepääsu ees olev katus on tervenisti klaaspaneelidest. C korpuse tuulekoja ja fuajee kohal olev esimese korruse katus on mätaskatus. Lamekatused on kaetud rullmaterjaliga.

Plaanilahendus.

A korpus peasissepääsu, aula, raamatukogu, kohvik-söökla ja kooli administratsiooniga paikneb hoonekompleksi keskel. Peasissepääs avaneb lõunasse ja asub kolmest küljest piiratud ning lõuna suunas avatud lahtise sisehoovi põhjaküljes. Sisehoovi läänepoolse külje moodustab osaliselt läbi kahe korruse ulatuv raamatukogu koos abiruumide ja avalikuks kasutamiseks mõeldud arvutiklassidega. Raamatukogu kohal on direktsiooni ja õpetajate ruumid. Sise hoovi parempoolse külje moodustab raamatukogutiivaga samasuguse mahuga aula.

A korpuse sissepääsule järgneb peavestibüül. Vestibüüli lagi on avatud teisele korrusele ja põrand peatrepi ees on paksust jääklaasist. Teisel korrusel paikneva vestibüüli katuslagi on klaaspaneelidest, mis tagab hea loomuliku valgustuse. Jääklaasist esimese ja teise korruse põrandaosa rõhutab hoone piki- ja põikitelgede ristumispunkti ja muudab kooli keskse osa nii füüsiliselt kui vaimselt mitmekihiliseks sõlmpunktiks.

Vahetult enne treppi ristub sissepääsu suunaline mõtteline telg kogu koolikompleksi katkematult läbiva ida-läänesuunalise pikitelje ehk 4 m laiuse sisekoridoriga.

Teadmiste majakas.

Sisekoridori ja kogu hoone pikiteljelt jätkuv vaatesuund itta on orienteeritud Randvere kiriku tornile, mille ehitusliku osa lõpetab idas B korpuse ja kogu algkooli kontseptuaalne keskpunkt – kellatorn ehk teadmiste majakas. „Majakas“ on 5×5 m põhiplaaniga hooneosa, mis esimese korruse tasandil töötab tuulekojana pikikoridori ja B korpuse tiibade vahel asuva kahest küljest piiratud algkooli sisehoovi vahel.

„Majaka“ ida- ja lõunapoolsel fassaadil paiknevad kaks suurte klaaspaketist numbrilaudadega kella. Majakas on kaetud minimaalse kaldega klaaspakettidest või päikeseenergiat koguvatest paneelidest katusega. Pimedal ajal valgustatakse majaka teisel korrusel klaasist fassaadikellade taga olev ruum. Seega on kirikutornile orienteeritud pikiteljel asuv kellatorn-majakas ühenduslüli religioosse ja teadmistepõhise maailma vahel, nii füüsilise kui vaimse valguse näitaja ja pidevat aja kulgu meenutaja…

Usume, et selline kontseptuaalne side olemasoleva keskkonnaga – otsene viide algselt Randvere küla keskpunktiks olnud vanale, kuid siiani aktiivselt toimivale kirikule – aitab tekitada tugevamat sidet uue kooli ja külaelanike vahel ning väldib uusehituse abstraktset anonüümsust.

B korpus klassiruumidega paikneb hoonekompleksi idapoolses osas ja koosneb omavahel täisnurga all asetsevast kahest tiivast, mis on mõlemad pikitelje suhtes pööratud, et tagada normikohast klassiruumide loomulikku valgustust.

Sisehoov.

Klassitiibade vahele jääb põhjast ja läänest tuulte eest kaitstud sisehoov, mida saab kasutada kevadiste vahetundide ajal. Sisehoovi ülejäänud kaks külge moodustavad analoogselt peasissepääsu ees olevaga puutüvedest kohati katkestatud pergolad, mis märgivad ruudukujulise sisehoovi piire. Sisehoovi keskse elemendi moodustab tsentraalne kivist või metallist gloobus.

Esimese klassi õpilaste sisehoov.

B korpuse lõunatiiva ja A korpuse aulatiiva vahele moodustub teine lõunapäikesele avatud kolmest küljest piiratud väiksem sisehoov. Viimase põhjapoolseks seinaks on A ja B korpust ühendava galerii-trepikoja klaassein. Sisehoov on lõuna poolt piiratud madalakasvulise hekiga. Hoovi nurgas paikneb sissepääs esimeste klasside koduklassidesse. Sisehoovi keskel kasvab sümboolne “teadmiste puu”.

Pikikoridori lõpetab läänes C korpuse ehk spordihoone vestibüül. Läbi vestibüüli jätkub vaade üle spordiväljakute läänes tõusvale metsamassiivile. Teisel korrusel lõpetab läänesuunalise sisevaate vestibüüli kohal olev sporditrofeede ja -auhindade ruum.

C korpuse põhitasandil paiknevad võimla ja abiruumid, soklikorrusel aeroobika- jm saalid ning riietusruumid.

Hooneosade sõltumatu kasutamise võimalus.

Peavestibüülile eelneb kerge klaasgalerii, mis võimaldab kasutada nii aula- kui raamatukoguruume kooli vestibüüli sisenemata. Samuti saab aulat ja vestibüüli kasutada koos esimese korruse garderoobi ja kohvikuga ülejäänud hoonest eraldatuna.

C korpus spordiruumidega on kasutatav ülejäänud hoonest sõltumatult. Ülejäänud hooneosa eraldamiseks tuleb vaid sulgeda C korpuse trepikoja idapoolsed siseuksed.

Juurdeehituse võimalus.

Vastavalt lähteülesandele sooviti jätta võimalus kompleksi laienduseks 150 kohalise õppekorpuse võrra. Käesolevas töös on perspektiivne laiendus ette nähtud kahekorruselise ehitusmahuna, mis paikneks B korpuse põhjapoolse tiivaga risti kogu koolikompleksi kirdenurgas. Perspektiivne sissepääs juurdeehitatavasse tiiba toimuks läbi B korpuse vestibüüli nii esimeselt kui teiselt korruselt.

Erinevad sissepääsud.

Kuna suur enamus õpilasi tulevad kooli koolikompleksist lõunas paiknevat teed mööda idast, on vajadusel mõeldav ka õpilaste sissepääs B korpusesse läbi „majaka“ esimesel korrusel paikneva tuulekoja. Esimeste klasside õpilased sisenevad oma koduklassidesse eraldi sissepääsu kaudu, kuid võivad kasutada ka peasissekäiku.

Liikumispuuetega inimeste liikumine.

Liikumispuuetega inimesed saavad omal jõul siseneda kõikide välisuste kaudu. Hoone sees korrustevahelisteks liikumisteks on kindlasti vajalik lift nr1, mis paikneb A ja C korpuse vahel ning teenindab nii A korpuse esimest, teist kui keldrikorrusel paiknevat garderoobide tasandit, samuti C korpuse riietusruumide, vestibüüli ja võimla ning tribüünide tasandit.

Sama lifti tuleb liikumispuudega inimesel kasutada õhtusel ajal A korpuse teisel korrusel paiknevatesse noorteruumidesse pääsuks.

Käesolevas projektis on ette nähtud ka teine lift B korpuse fuajeesse, mis ühendab ainult B korpuse kahte tasapinda. Vajadusel võib sellest loobuda ja kasutada liikumispuuetega inimeste hoone eri tasanditele pääsuks ainult lifti nr 1.

Garderoobid.

Peavestibüülis paikneb lähteülesandega nõutud garderoob, kuid leiame, et viimase põhifunktsiooniks jääb siiski raamatukogu ja aulakülastajate teenindamine. Garderoobi ja peatrepi vahel on koht “koolitädile” või administraatorile kes, juhul kui garderoobi kasutatakse nn teatrigarderoobi põhimõttel, võib täita ka garderoobi töötaja ülesandeid.

Olles tutvunud mitmete Tallinna ja lähiümbruse koolidega ja kuulanud koolijuhtide arvamusi, pakume omalt poolt välja lahenduse, kus põhigarderoobid paiknevad A korpuse osalisel keldrikorrusel.

Pääs garderoobidesse toimub peavestibüülist kahelt poolt laskuvate treppide kaudu. Igale klassile on ette nähud oma garderoobiruum, mis mahutab kindlasti eelistatumaid garderoobi- ja õpikutekappe ja välistab suure tunglemise hommikul. Garderoobis toimub jalatsite vahetus ja sealt liigutakse edasi esimesele korrusele A ja B korpuse vahel oleva ühendusgaleeri trepikoja ning A ja C korpuse vahel oleva trepikoja kaudu. Selline lahendus vähendab oluliselt ülemiste korruste koridoride ja tepikodade puhastamise tihedust ja seega hoone ekspluatatsioonikulusid. Juhul kui keldrikorruse garderoobidest soovitakse siiski loobuda, saab need ära jätta ilma ülejäänud hoone ülesehitust oluliselt muutmata. I klasside koduklasside juures on kergvaheseintega eraldatud ala üleriiete hoidmiseks.

Kõikide koduklasside vahel olevad vestibüülid on projekteeritud selliselt, et soovi korral oleks sinna võimalik paigutada nagid või õpikutekapid õpilastele ja moodustada igale klassile oma üleriiete hoidmise koht.